Lissubell stuudio

Kas oled märganud, et vahel on su peas hääl, mis kritiseerib sind rohkem kui keegi teine? See hääl sosistab:

• “Sa ei saa sellega hakkama.”
• “Sa pole piisavalt hea.”
• “Mida teised küll arvavad?”

Mina tean seda häält väga hästi. Aastaid tagasi lasin sellel kriitilisel häälel dikteerida, kuidas ma end tundsin ja milliseid otsuseid tegin. See hirmutas mind uute võimaluste ees ja pani mind kahtlema oma võimetes. Isegi kui ma midagi saavutasin, tuli kohe uus mõte: “See oli lihtsalt õnn, mitte sinu oskus.”

Aga ühel hetkel sain aru, et ma ei pea enam selle hääle vang olema. Seda saab suunata. Seda saab ümber õpetada. Ja seda saab muuta toetavaks sisemiseks jõuks.

Kuidas ma hakkasin oma sisemist häält muutma?

1. Teadlik mõtete jälgimine

Iga kord, kui märkasin kriitilist mõtet, panin selle kirja ja küsisin endalt:

• Kas see on tõsi?
• Kas see on kasulik?
• Kas ma ütleksin seda oma parimale sõbrale?

Tihti avastasin, et minu sisemine kriitik väljendas irratsionaalseid hirme, mitte tõde.

2. Negatiivsete mõtete asendamine toetavatega

Kui kriitik ütles “Sa oled läbikukkuja,” vastasin sellele teadlikult: “Iga eksimus on õppimise koht ja see ei määra mind inimesena.”

Tuntud manifesteerija Kathrin Zenkina soovitab: “Kõik, mida sa endale ütled, programmeerib su alateadvuse. Seega vali hoolikalt sõnu, mida oma peas kõneled.”

3. Oma saavutuste märkamine

Tihti keskendume sellele, mis on veel puudu, aga kui me teadlikult märkime oma edusamme, siis toetav hääl tugevneb.

Robin Sharma on öelnud: “Päevad muutuvad kuudeks, kuud muutuvad aastateks. Kui sa igapäevaselt märgid oma edusamme, saab sellest su suurim jõud.”

4. Toetavate kinnituste loomine

Ma hakkasin igapäevaselt kordama:

• “Ma olen piisav just sellisena, nagu olen.”
• “Ma usun endasse.”
• “Ma väärin edu ja õnne.”

Louise Hay uskus väega kinnitustesse: “Iga mõte, mille valid mõelda, mõjutab su elu. Vali mõtted, mis toetavad sind ja aitavad kasvada.”

5. Sisemise kriitiku mõistmine, mitte vihkamine

See hääl ei tahtnud mulle halba. See püüdis mind “kaitsta”, hoides mind mugavustsoonis. Aga ma otsustasin, et minu elu ei saa olla lihtsalt turvaline – see peab olema täis kasvu ja enesekindlust!

Tony Robbins on selle kohta öelnud: “Hirm ei kao kunagi, aga sa saad otsustada, et su unistused on tugevamad kui su hirmud.”

Kuidas sina saad oma sisemise kriitikuga paremini hakkama?

Pane oma kriitilised mõtted kirja ja analüüsi neid – kas need on päriselt tõesed?

See harjutus aitab sul teadlikult vaadelda oma mõtlemismustreid ja vabastada end kriitilistest või enesehävituslikest uskumustest. Sageli võtame oma negatiivsed mõtted tõena, ilma et neid kahtluse alla seaksime. Kuid need mõtted ei pruugi olla faktid – need võivad olla moonutatud uskumused, mis on kujunenud minevikukogemuste, teiste inimeste arvamuste või meie enda hirmude põhjal.

1. Kuidas kriitilisi mõtteid kirja panna?

Jälgi oma sisekõnet päeva jooksul. Kui märkad, et mõtled midagi kriitilist enda või oma tegemiste kohta, kirjuta see üles. Mõned näited:

• “Ma ei saa kunagi midagi tehtud.”
• “Ma pole piisavalt hea, et see eesmärk saavutada.”
• “Teised saavad alati paremini hakkama kui mina.”

2. Küsi endalt: Kas see on tõsi?

Kui oled mõtted kirja pannud, võta hetk ja küsi endalt:

• Kas see mõte põhineb faktidel või minu hirmudel ja uskumustel?
• Kas on mingeid tõendeid, mis seda mõtet kinnitavad?
• Kas on olemas ka vastupidiseid tõendeid, mis näitavad, et see ei ole tõsi?
• Kui mu sõber mõtleks nii enda kohta, kas ma ütleksin talle, et see on tõsi?

Tõenäoliselt märkad, et paljud su kriitilised mõtted on pigem moonutatud kui objektiivne reaalsus.

3. Asenda kriitilised mõtted realistlikumatega

Kui oled avastanud, et mõni mõte ei ole tegelikult tõene, püüa leida tasakaalustatum või toetavam mõte, mis aitab sul end paremini tunda ja edasi liikuda.

Näiteks:
“Ma ei saa kunagi midagi tehtud.” → “Mul on olnud keerulisi hetki, aga olen varem suutnud eesmärke täita.”
“Ma pole piisavalt hea.” → “Ma olen õppimisel ja kasvamisel ning see teeb mind iga päev paremaks.”
“Teised saavad alati paremini hakkama.” → “Igaühel on oma tempo ja tugevused – mina arenen oma teekonnal.”

4. Harjuta regulaarselt

See harjutus ei ole ühekordne. Kui märkad, et kriitilised mõtted tulevad tagasi, korda sama protsessi. Mida rohkem sa oma mõtlemist analüüsid ja korrigeerid, seda loomulikumaks muutub toetavam sisekõne.

Mõistus on võimas tööriist, kuid see ei ole alati objektiivne tõekuulutaja. Kui õpid oma mõtteid kahtluse alla seadma ja realistlikumalt hindama, hakkad endas rohkem kindlust tundma ning märkad, et varem takistanud hirmud ja kriitilised mõtted kaotavad oma jõu.

Muuda negatiivne lause toetavaks – räägi endaga nii, nagu räägiksid kallima sõbraga.

Kui räägiksid oma parima sõbraga, kes tunneb end halvasti või kahtleb endas, kas sa ütleksid talle karmilt:
– “Sa oled täiesti lootusetu.”
– “Sa ei saa sellega hakkama.”
– “Sa oled nii rumal, kuidas sa küll jälle eksisid?”

Loomulikult mitte! Sa toetaksid ja julgustaksid teda, aitaksid tal näha olukorda teise nurga alt ning tuletaksid meelde tema tugevusi. Miks siis rääkida endaga karmimalt kui oma parima sõbraga?

1. Miks negatiivne enesejutt on probleem?

Meie mõtted kujundavad meie tundeid ja käitumist. Kui räägid endale pidevalt negatiivselt, hakkad seda uskuma ning see mõjutab sinu enesekindlust ja võimet tegutseda.

2. Kuidas negatiivne mõte ümber sõnastada?

Kui märkad enda peas kriitilist või enesehävituslikku mõtet, küsi endalt:

• Kas ma ütleksin seda oma parimale sõbrale?
• Kuidas saaksin seda öelda toetavamalt ja armastavamalt?

3. Näited negatiivsete mõtete muutmisest toetavateks

Negatiivne mõte	Toetav mõte (nagu sõbrale öeldes)
“Ma olen läbikukkunud.”	“Iga inimene kogeb raskusi. Ma õpin sellest ja liigun edasi.”
“Ma pole piisavalt hea.”	“Ma olen pidevas arengus ja teen juba praegu palju head.”
“Ma ei saa sellega hakkama.”	“Ma võin selle välja mõelda samm-sammult ja ma pole üksi.”
“Ma ei meeldi kellelegi.”	“On palju inimesi, kes hindavad ja armastavad mind.”
“Mul pole piisavalt tahtejõudu.”	“Ma teen oma parima ja väikeste sammudega liigun edasi.”

4. Harjutus: kirjuta oma negatiivsed mõtted ümber

Pane kirja mõni kriitiline mõte, mis sul peas käib, ja proovi seda toetavamalt sõnastada. Kujuta ette, et räägid oma parima sõbraga, kes vajab julgustust.

Näide:
Negatiivne: “Ma ei ole piisavalt osav, et oma unistusi ellu viia.”
Positiivne: “Iga oskus tuleb harjutamisega. Ma kasvan ja õpin iga päev.”

See lihtne harjutus aitab muuta sisekõne toetavamaks ja enesekindlust suurendavaks.

Meie sisemine hääl peaks olema meie suurim toetaja, mitte karmim kriitik. Õpi rääkima endaga nii, nagu räägiksid oma parima sõbraga – lahkelt, julgustavalt ja hoolivalt.

Harjuta enesekaastunnet – sa ei pea olema täiuslik, et olla väärtuslik ja armastatud.

Enesekaastunne tähendab endaga sõbralik ja mõistev olemist, isegi siis, kui oled teinud vea, tunned end nõrgana või arvad, et pole piisav. See on oskus, mida saab teadlikult arendada, et vabastada end liigsetest süü- ja häbitundest ning asendada need toetava ja armastava suhtumisega enda vastu.

1. Miks enesekaastunne on oluline?

Paljud meist on enda suhtes karmid, arvates, et kui me pole täiuslikud, pole me väärt armastust ega tunnustust. Tegelikult ei sõltu sinu väärtus sellest, kui täiuslik sa oled – sa oled juba praegu väärtuslik ja armastust väärt.

Enesekaastunne aitab:
– Vähendada sisemist kriitikat ja enesesüüdistamist
– Suurendada enesekindlust ja sisemist rahu
– Luua tervemaid ja toetavamaid suhteid iseenda ja teistega
– Suurendada vastupidavust ja julgust proovida uusi asju

2. Kuidas harjutada enesekaastunnet?

a. Pane tähele oma enesekriitikat

Kas oled kunagi tabanud end mõtlemas:
– “Ma olen nii saamatu.”
– “Ma ei vääri armastust.”
– “Ma ei saa kunagi midagi õigesti tehtud.”

Kui jah, siis peatu hetkeks ja küsi endalt:

• Kas ma ütleksin seda oma kallimale või heale sõbrale?
• Kas see mõte on tegelikult tõsi?
• Mida ma ütleksin kellelegi, kes tunneb end samamoodi?

Seejärel proovi muuta oma mõte toetavamaks:
– “Ma võin olla ebatäiuslik, aga ma olen ikkagi väärt armastust ja austust.”
– “Eksimused ei defineeri mind – need aitavad mul kasvada.”
– “Ma olen inimlik ja annan endast parima igas olukorras.”

b. Luba endal olla ebatäiuslik

Täiuslikkuse ootamine on lõputu lõks. Ükski inimene ei ole täiuslik. Kui sa ootad endalt, et pead olema ideaalne, enne kui saad ennast armastada, jääd sa alati midagi taga ajama.

Harjuta endaga leebem olemist, kui teed vigu või ei ole oma parimas vormis. Küsi endalt:
– Kas see, mida ma enda kohta usun, on õiglane?
– Kas teised inimesed, keda ma armastan, peavad olema täiuslikud, et olla armastusväärsed?

c. Anna endale seda, mida vajad

Kui oled väsinud, puhkad. Kui oled kurb, lohutad ennast. Kui oled eksinud, annad endale aega õppida. Enesekaastunne tähendab, et sa kohtled ennast sama hoolivalt, nagu sa hoolitseksid oma lapse, parima sõbra või armsama eest.

Mõtle:
– Kui su lähedane tunneks end nii, mida sa talle ütleksid?
– Kas sa lohutaksid teda või kritiseeriksid?
– Kuidas saaksid sama hoolivust ka endale pakkuda?

d. Tee enesekaastundest igapäevane harjumus

Siin on mõned lihtsad harjutused, mida saad proovida:
– Kirjuta endale kaastundlik kiri – kujuta ette, et oled oma parim sõber ja kirjuta endale toetav sõnum.
– Loo uus sisekõne – muuda enesekriitilised mõtted toetavateks ja kaastundlikeks.
– Austa oma piire – ära survesta end rohkem tegema, kui su keha ja meel vajavad.

Sa oled väärt armastust mitte oma saavutuste, välimuse või vigade puudumise tõttu – sa oled väärtuslik lihtsalt sellepärast, et oled olemas. Enesekaastunne ei tähenda allaandmist – see tähendab enda aktsepteerimist ja toetavat kasvamist.

Jälgi oma sisemist kõnet järjepidevalt – mida rohkem sellele teadlikult tähelepanu pöörad, seda lihtsam on seda muuta.

Sisemine kõne ehk see, kuidas me endaga räägime, mõjutab otseselt meie enesehinnangut, motivatsiooni ja võimet elus edasi liikuda. Sageli ei pruugi me isegi märgata, kui negatiivne või piirav meie mõtteviis on. Kuid hea uudis on see, et sisemist kõnet saab muuta!

Kui sa hakkad oma mõtlemist teadlikult jälgima, märkad mustreid, mis sind kas toetavad või hoopis takistavad. Ja mida järjepidevamalt sa seda teed, seda kergem on vanu mustreid muuta ja asendada need toetavamate mõtetega.

1. Miks on oluline jälgida oma sisemist kõnet?

– Sisemine kõne kujundab su enesetunnet ja käitumist – kui räägid endaga karmilt, võid tunda end ebakindlana ega julge proovida uusi asju. Kui aga räägid endaga toetavalt, tunned end enesekindlamana ja oled avatum võimalustele.

– Sinu mõtted loovad su reaalsuse – kui usud, et oled võimekas ja leiad lahendusi, siis hakkad ka vastavalt tegutsema. Kui usud, et sul ei ole lootust, ei püüa sa isegi midagi muuta.

– Mida rohkem sa oma mõtteid märkad, seda lihtsam on neid muuta – kui hakkad teadvustama oma sisemist kõnet, saad hakata negatiivseid mõtteid asendama positiivsematega. See loob sulle uue, toetavama mõtteviisi.

2. Kuidas oma sisemist kõnet jälgida?

a. Pööra tähelepanu oma mõtetele

– Pane tähele, milliseid lauseid sa enda kohta ütled. Kas need on julgustavad ja toetavad või pigem kriitilised ja piiravad?
– Püüa märgata, millal su sisekõne muutub negatiivseks – kas see juhtub väsinuna, stressis olles või pärast ebaõnnestumist?

Näide:

• Mõte: „Ma ei saa sellega hakkama.“
• Märka seda ja peatu. Kas see on tõsi? Kas oled varem midagi uut õppinud ja hakkama saanud?

b. Kasuta “stop” tehnikat

Kui tabad end negatiivse mõtte juures, ütle endale teadlikult “Stop!” ja asenda see toetavama mõttega.

Näide:
Negatiivne: „Ma pole piisavalt hea.“
Positiivne: „Ma olen õppimisel ja kasvan iga päev.“

See aitab su meelel hakata automaatselt otsima toetavamaid mõtteid negatiivsete asemel.

c. Pane oma mõtted kirja

Päevikupidamine aitab selgust saada. Kui märkad, et mõni negatiivne mõte kordub, kirjuta see üles ja analüüsi:

• Kas see on tõsi?
• Kas on mingeid tõendeid vastupidise kohta?
• Kuidas saaksin seda mõtet muuta toetavamaks?

Näide päevikusse:

• Negatiivne mõte: „Ma pole piisavalt osav, et oma ettevõtet edukaks teha.“
• Toetav mõte: „Ma õpin ja arenen iga päev. Iga edukas inimene alustas kusagilt.“

d. Räägi endaga nagu parima sõbraga

Kui su sõber tunneks end halvasti, kas sa ütleksid talle, et ta on lootusetu? Ei! Sa toetaksid ja julgustaksid teda. Tee sama ka iseendaga.

Näide:
„Ma teen alati vigu.“ →  „Ma õpin igast kogemusest.“
„Ma pole piisavalt tark.“ →  „Tarkus tuleb kogemustega, ma arenengi iga päev.“

e. Loo toetav mantra või kinnitav lause

Kui märkad, et negatiivsed mõtted tulevad tagasi, kasuta teadlikult positiivseid kinnitusi.

 Näited toetavatest mõtetest:

• “Ma olen väärtuslik just sellisena, nagu olen.”
• “Ma suudan rohkem, kui ma ise arvan.”
• “Kõik suured asjad algavad väikeste sammudega.”
• “Ma annan endast parima ja see on piisav.”

3. Kuidas järjepidevalt oma sisemist kõnet muuta?

Harjuta iga päev – pane oma mõtted teadlikult tähele ja muuda negatiivsed mõtted toetavateks.
– Päevikupidamine – kirjuta üles oma enesekriitika ja asenda see toetavate lausetega.
– Kuula ja räägi toetavalt – märka, kuidas sa endaga räägid, ja muuda see armastavamaks.
– Ole enda vastu kannatlik – mõtteviisi muutmine võtab aega, aga iga väike samm viib edasi.

Meie mõtted ei ole alati objektiivsed – tihti peegeldavad nad meie hirme ja minevikukogemusi. Aga sina saad valida, milliseid mõtteid sa usud ja milliseid mitte.

Kui sa mõtled täna oma sisemisele häälele – kas see toetab sind või takistab sind? Kui tahad seda muuta, siis tea, et see on võimalik. Mina olen selle teekonna läbi teinud ja see muutis mu elu!

Tule vaatama meie podcasti esimest hooaega siit: https://www.youtube.com/@Lissubellstuudio

Tule vaata meie e-poest eneseanalüüsi ja manifesteerimise tooteid: https://www.shoplissubellstuudio.ee/

Tule liitu meie kogukonnaga Facebookis: https://www.facebook.com/groups/eneseanalyysijamanifesteerimisekogukond

Tule liitu meie Patreoniga, kus meil on käimas 20-päevane ühine teekond: https://patreon.com/lissubellstuudio