Lissubell stuudio

Olen viimastel kuudel mõelnud palju sellele, kuidas minu enda mõtted ja tunded mõjutavad igapäevaseid valikuid ja ka enesetunnet. Üha enam olen aru saanud, kui oluline on eneseteadlikkus – oskus endasse vaadata ja märgata, millised mustrid juhivad minu käitumist ja millised reaktsioonid vallanduvad justkui automaatselt teatud olukordades. See on olnud silmiavav protsess ja tahan jagada teiega mõnda isiklikku näidet ning soovitust, mis on mind sellel teel aidanud.

Ärevus töösituatsioonides

Olen märganud, et eriti kiiretel päevadel töö juures kipub tekkima ärevus, justkui oleks alati midagi puudu või tegemata. Varem väljendus see pidevas kontrollimises ja enesekriitikas, mis kurnas mind lõpuks nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Eneseteadlikkuse harjutused, nagu päeva jooksul väikeste pauside tegemine ja sügavalt hingamine, on mind aidanud. Olen hakanud märkama, millal ärevus kasvab, ning püüan teadlikult suunata oma mõtteid rahulikumale rajale – meenutades endale, et olen juba andnud parima ja et kõike ei saa alati kontrollida.

Soovitused, kuidas stressirohketes olukordades teadlikumalt oma tundeid märgata ja rahulikumalt reageerida:

1. Tee paus ja hingamise harjutus

Kui tunned, et oled ärev või stressis, võta hetk, et sügavalt ja aeglaselt hingata. Keskendu oma hingamisele – sisse hingates mõtle rahu ja välja hingates vabasta pinged. Sügav hingamine aitab keha rahustada ja annab sulle selgema pilgu olukorrale.

2. Tunneta oma keha

Pöördu tähelepanuga oma keha poole – märka, kas kusagil on pinged (näiteks õlgades, lõuas või kõhus). Füüsiliste tunnete teadvustamine aitab sul paremini mõista, kuidas stress sind mõjutab, ja loob aluse nende vabastamiseks.

3. Teadvusta esimesed reaktsioonid

Mõtle hetkeks, millised on sinu esimesed mõtted ja emotsioonid, kui tekib stressirohke olukord. Kas kipud süüdistama ennast või teisi, kas tõmbud endasse või reageerid kohe? Püüa märgata neid esimesi impulsse, ilma et sa kohe tegutseksid.

4. Küsi endalt: Kas see tunne on realistlik või võimendatud?

Kui tunned ärevust või hirmu, küsi endalt, kas see tunne on olukorraga kooskõlas või kas see on mõnevõrra liialdatud. Sageli võivad mineviku hirmud või vanad mustrid võimendada tundeid. Sellest teadlik olemine võib aidata sul olukorda realistlikumalt näha.

5. Muuda sisekõne toetavaks

Püüa jälgida, millist sisekõnet kasutad stressihetkel. Kas oled enda suhtes kriitiline või toetav? Muuda oma sisekõne positiivsemaks – ütle endale midagi rahustavat või julgustavat, näiteks „See olukord on ajutine ja saan sellega hakkama.“

6. Küsi: Mis on minu kontrolli all?

Kui oled teadlik oma reaktsioonist, küsi endalt, mida sa tegelikult kontrollida saad. Püüa keskenduda asjadele, mida saad ise mõjutada, ja vabasta need, mis pole sinu kätes.

7. Mõtle eelnevalt läbi oma vastused

Kui tead, et teatud olukorrad tekitavad sinus stressi, mõtle läbi, kuidas sooviksid rahulikult reageerida. Näiteks kui tead, et kipud ärevust tundma koosolekutel, võid ette kujutada ennast rahulikult osalemas ja sõna võtmas.

8. Reflekteeri pärast olukorda

Pärast pingelist olukorda võta hetk, et analüüsida, kuidas reageerisid ja mida tundsid. Küsi endalt, kas oleksid soovinud reageerida teistmoodi. See harjutus aitab sul tulevikus teadlikumalt oma emotsioone juhtida.

9. Ole enda suhtes kaastundlik

Ära ole enda suhtes liiga karm, kui märkad stressiolukorras tugevaid reaktsioone. Lase endal neid tundeid läbi elada ja püüa neid mõista. Enesekaastunne aitab sul lõdvestuda ja suurendada enesekindlust ka pingelistes hetkedes.

10. Loo rahu taastamiseks oma „rahupaik“

Loo endale meeltes rahulik „koht“ – olgu see looduses või kuskil vaikses ruumis. Kujuta ette, et viibid seal, kui tunned stressi. Visualiseerimine võib aidata kiiremini rahuneda ja oma mõtteid koondada.

Need väikesed harjutused ja refleksioonid aitavad sul teadlikult juhtida oma tundeid ja reageerida stressiolukordades tasakaalukamalt. Praktiseerides muutuvad need sammud järjest loomulikumaks ja toovad su ellu rohkem rahu.

Tunnetest rääkimine pereringis

Märkasin, et kui peres tekib pinge, siis kipun vältima tundlike teemade arutamist ja pigem vaikin. Vältimise muster tõi kaasa, et emotsioonid kogunesid ja lõpuks ilmusid hoopis ootamatutes olukordades. Olles teadlikum oma vajadusest väljendada tundeid rahulikul ja konstruktiivsel moel, olen hakanud perekonnaga avatult rääkima, mis on aidanud meil omavahelist mõistmist ja lähedust suurendada.

Soovitustest, kuidas avatud suhtlemine ja emotsioonide väljendamine saab parandada suhte kvaliteeti:

1. Leia sobiv hetk ja koht

Vali hetked, kus sina ja su lähedased tunnete end rahulikult ja pingevabalt. Turvaline keskkond aitab kaasa avatud ja ausale vestlusele.

2. Valmista end ette

Mõtle eelnevalt, mida soovid väljendada ja kuidas soovid seda teha, et säilitada rahulik ja tasakaalukas toon.

3. Kuula aktiivselt

Kuula oma lähedase vastust tähelepanelikult, ilma vahele segamata. Aktiivne kuulamine aitab mõista teise inimese tundeid ja perspektiive.

4. Väljenda oma tundeid rahulikult ja ausalt

Kasuta „mina-sõnumeid“ („ma tunnen“, „mina arvan“), et väljendada oma tundeid ja vältida süüdistuste esitamise muljet.

5. Näita kaastunnet ja mõistmist

Tunnista ja aktsepteeri oma lähedase tundeid, isegi kui sa alati ei nõustu. Empaatia tugevdab suhet ja aitab mõista teineteist paremini.

6. Ole valmis ka oma vigadest rääkima

Olles aus oma eksimuste osas, näitad haavatavust, mis võib suhet tugevdada ja süvendada.

7. Hoia fookus teemal, mitte minevikul

Keskendu hetkeolukorrale ja väldi vana teema juurde tagasi minemist. See aitab lahendada probleemi, ilma et avatakse vanu haavu.

8. Väldi liialdatud emotsioonide väljendamist

Kui tunned, et olukord muutub liiga intensiivseks, võta hetk rahunemiseks, et vältida asjatut konflikti ja säilitada konstruktiivne dialoog.

9. Ole kannatlik ja anna teisele ruumi vastamiseks

Iga inimene reageerib omas tempos, seega anna oma lähedasele aega, et ta saaks oma mõtted ja tunded väljendada.

10. Jäta vestluse lõppu positiivne noot

Püüa vestlust lõpetada positiivse märksõnaga või tänutundega, näiteks väljendades oma tänu, et teine leidis aega kuulata ja jagada. See loob avatud õhkkonna ka tulevikuks.

Nende soovituste abil saad arendada lähedastega sügavamad ja usaldusväärsemad suhted, luues aluse avatud ja ausale suhtlemisele.

Hävitavate mõttemustrite märkamise ja vabastamise jõud

Märkan endiselt, et mõnel hommikul ärgates on esimene mõte seotud hirmuga tuleviku ees – kas suudan kõigega toime tulla? Kas see, mida teen, on piisav? Need mõtted käivitavad ärevuse ja sisemise rahutuse. Olen hakanud teadvustama, et need on vanad mustrid, mis tulevad esile eriti siis, kui tunnen end ebakindlalt. Keskendudes teadlikult positiivsematele mõtetele ja tuues iga päev tänulikkuse enda ellu, olen hakanud tundma suuremat rahu ja kindlust.

Soovitustest, kuidas alustada hommikut positiivse mõtteviisiga ja kasvatada tänulikkust:

1. Teadvusta oma esimesi mõtteid

Alusta iga hommikut teadlikult, märgates oma esimesi mõtteid. Olgu need positiivsed või negatiivsed, teadlikkuse kasvatamine aitab sul paremini suunata oma päeva.

2. Asenda negatiivsed mõtted rahustavate sõnadega

Kui märkad ärevust või negatiivsust, proovi neid mõtteid asendada rahustavate ja julgustavate sõnadega, näiteks „Ma saan sellega hakkama“ või „Täna on uus võimalus midagi head teha.“

3. Harjuta positiivseid kinnitusi

Loo endale mõned positiivsed kinnitused, mida iga hommik kasutada, näiteks „Olen täis energiat ja valmis päevaks“ või „Mul on kõik, mida ma vajan, et täna edukalt toime tulla.“

4. Loo hommikune tänulikkuse hetk

Pühenda mõni hetk sellele, et olla tänulik, isegi väikeste asjade eest. Mõtle vähemalt kolmele asjale, mille üle sa oled tänulik – olgu selleks värske kohvi lõhn, mugav voodi või võimalus alustada uut päeva.

5. Kirjuta tänulikkuse päevikusse

Kui soovid praktikat süvendada, kirjuta oma tänulikkuse mõtted üles. Tänulikkuse päeviku pidamine aitab regulaarselt keskenduda sellele, mis sinu elus on hästi.

6. Alusta päeva rahulikult ja teadlikult

Väldi kohe pärast ärkamist telefoni või uudiste vaatamist. Võta hetk, et rahulikult alustada ja keskenduda oma mõtetele ning tunnetele.

7. Seadista päeva fookus või eesmärk

Mõtle, mida soovid täna saavutada ja kuidas soovid end päeva jooksul tunda. Loo endale eesmärk, mis toob päeva positiivsust ja suunab sind teadlikult tegutsema.

8. Harjuta sügavat hingamist või lühikest meditatsiooni

Alusta päeva mõne sügava hingetõmbega või lühikese meditatsiooniga, et rahustada meelt ja valmistuda päevaks tasakaalukamalt.

9. Lase negatiivsetel mõtetel mööduda ilma neile kinnitumata

Kui tekivad negatiivsed mõtted, püüa neid lihtsalt märgata ja lase neil mööduda, ilma et sa neile liiga palju energiat annaksid.

10. Loo enda jaoks hommikune rituaal, mis toob rahu ja rõõmu

Olgu see tee valmistamine, päeviku kirjutamine või lemmikmuusika kuulamine – loo enda jaoks väike hommikune rituaal, mis toetab positiivset algust päevale.

Need hommikused harjumused aitavad sul kasvatada positiivset mõtteviisi, tänulikkust ja rahu, mis võivad mõjutada kogu päeva kulgu ning sinu üldist heaolu.

Alateadlike mustrite avastamine ja teadvustamine

Alateadlikud mõttemustrid on justkui peidetud programm meie sees, mis juhib meie igapäevaseid reaktsioone ja tundeid sageli ilma, et me sellest teadlikud oleksime. Need mustrid on sageli kujunenud varasemate kogemuste põhjal ning võivad olla nii positiivsed kui ka piiravad. Alateadlikud mustrid avalduvad sageli automaatreaktsioonides – olukordades, kus tunneme ootamatult tugevat emotsiooni või käitume viisil, mida hiljem kahetseme.

Siin on mõned soovitused ja isiklik näide, kuidas neid mustreid märgata ja nendega teadlikult töötada:

1. Pööra tähelepanu korduvatele reaktsioonidele ja tunnetele

Kui märkad, et reageerid teatud olukordades korduvalt samal moel – näiteks ärritud kiiresti kriitika peale või tõmbud endasse, kui keegi ei nõustu sinuga –, püüa analüüsida, mis seda reaktsiooni käivitab. Kas see on seotud minevikukogemusega? Sellised reaktsioonid võivad olla alateadlikud mustrid, mis juhivad sind automaatselt.

2. Kirjuta üles korduvad mõtted ja reaktsioonid päevikusse

Päeviku pidamine aitab välja tuua korduvaid mõtteid ja reaktsioone. Iga kord, kui tunned tugevat emotsiooni, pane see kirja koos sellega, mis olukorra vallandas ja kuidas reageerisid. Aja jooksul hakkad märkama mustreid, mis paljastavad alateadlikke uskumusi.

3. Küsi endalt „Miks?“ ja „Kust see tunne pärineb?“

Kui tunned tugevat emotsiooni, küsi endalt mitu korda „Miks?“ ja „Kust see tunne pärineb?“. Jätka vastuste otsimist seni, kuni jõuad varasema kogemuseni või uskumuseni, mis võib olla selle tunde allikaks.

4. Kasuta visualiseerimise ja tagasivaatamise tehnikaid

Kujuta ette, et vaatad olukorda eemalt ja analüüsi, kuidas sa reageerisid ja milliseid emotsioone see tekitas. Proovi end viia tagasi algallikani ja leida, kust see muster võis tulla. Visualiseerimine aitab tuua alateadlikud reaktsioonid teadlikule tasandile.

5. Tee teadlikke valikuid mustrite muutmiseks

Kui oled mustri tuvastanud, proovi teadlikult muuta oma reaktsiooni. Alusta väikselt – iga kord, kui märkad vana mustri esile tulekut, võta hetk, hinga sügavalt ja vali teadlikult teistsugune reaktsioon.

6. Võta aega enesetunde ja uskumuste uurimiseks

Kui mõistad, et teatud uskumused takistavad sind, võta aega, et neid teadlikult uurida ja vajadusel muuta. Võid kirjutada üles vana uskumuse ja luua selle asemele uue, positiivse uskumuse, mis toetab sinu arengut.

Alateadlike mustrite märkamise ja muutmise protsess võib olla pikk ja nõuda kannatlikkust, kuid see toob kaasa sügava sisemise vabanemise ja enesekindluse. Iga kord, kui suudame teadlikult käituda ja valikuid teha, liigume lähemale iseendale ja elule, mida me tõeliselt soovime elada. Alateadlike mustrite teadvustamine annab võimaluse võtta kontroll enda emotsioonide ja käitumise üle ning luua paremaid, teadlikumaid suhteid ja olukordi.

Isiklik kogemus päästikute ja emotsionaalsete vallandajate märkamisel

Hiljuti märkasin olukorda, kus tundsin ootamatult tugevat viha ja pettumust ilma näilise põhjuseta. Mu töökaaslane tegi süütu kommentaari minu projekti kohta, kuid see vallandas minus terava reaktsiooni, mis pani mind tundma, nagu oleks mind kritiseeritud või isegi alahinnatud. Kui esmase reaktsiooni vaibus, mõistsin, et minu emotsioon oli seotud millegi sügavamaga – olin kogenud sarnaseid tundeid ka varasemates olukordades, kus olin tundnud end hinnatuna või ebakindlalt.

Küsimusi esitades hakkasin jõudma tuumani: see reaktsioon oli seotud varasema kogemusega, kus tundsin end alahinnatuna ja kus mind oli korduvalt kritiseeritud hoolimata pingutustest. Selle teadlikkus aitas mul mõista, et see olukord ei olnud praeguse hetke probleem, vaid minu alateadvuses peituv päästik, mis aktiveerus sarnaste situatsioonide korral.

See avastus oli oluline – see andis mulle võimaluse mõista, miks teatud situatsioonid minus äkilisi reaktsioone vallandavad. Alates sellest hetkest olen õppinud, kuidas neid vallandajaid märgata, enne kui need võimust võtavad, ning kasutanud teadlikke tehnikaid, et rahuneda ja olukorda objektiivsemalt käsitleda. Siin on isiklikust kogemusest kokku korjatud soovitused päästikute ja vallandajate tuvastamiseks:

1. Jälgi oma emotsioone ja kehalisi reaktsioone

Kui märkad äkilist emotsionaalset tõusu – olgu see ärevus, viha või pettumus –, püüa pöörata tähelepanu oma kehalistele reaktsioonidele, nagu pinged lihastes, kiirem südametöö või sügav hingamine. Need füüsilised signaalid võivad viidata alateadlikule päästikule.

2. Kirjuta üles emotsioonid ja vallandavad olukorrad

Iga kord, kui koged tugevat reaktsiooni, kirjuta üles, mis olukord selle vallandas, millised olid sinu mõtted ja emotsioonid. Päevik aitab korduvaid mustreid märgata ja viib päästikute allikani.

3. Küsi endalt „Miks?“ korduvalt, et päästiku tuumani jõuda

Kui tekib tugev tunne, küsi endalt korduvalt „Miks ma nii tunnen?“. Näiteks: „Miks ma tunnen end kritiseerituna?“ või „Miks see kommentaar mind ärritab?“ See aitab välja selgitada, kas tunde taga on varasem negatiivne kogemus või alateadlik uskumus.

4. Märka korduvaid mõttemustreid ja tõlgendusi

Püüa jälgida oma mõtteid ja märkida, kas sa tõlgendad olukordi automaatselt enda vastu suunatuna. Kui avastad korduvaid negatiivseid tõlgendusi, võib see olla viide päästikule, mis on seotud enesehinnangu või usaldusega.

5. Pööra tähelepanu minevikukogemustele ja varasematele haavadele

Kui sama tüüpi olukorrad tekitavad korduvalt tugevaid tundeid, võib see olla seotud varasemate, lahendamata kogemustega. Mineviku teadlik uurimine aitab näha, kuidas need mälestused tänapäeval endiselt mõju avaldavad.

6. Harjuta teadlikku kohalolekut (mindfulness) emotsioonide märkamiseks

Mindfulness ehk teadlik kohalolek aitab sul märgata oma emotsioone koheselt, kui need tekivad. Kui saad emotsioonist teadlikuks selle alguses, on lihtsam seda kontrollida, enne kui see eskaleerub.

7. Tee endale selgeks, millised on sinu piirid ja väärtused

Mõtle, millised on sinu põhimõtted ja väärtused. Tugevad emotsionaalsed reaktsioonid võivad sageli viidata sellele, et sinu piirid või väärtused on ohustatud. Piiride ja väärtuste teadvustamine aitab päästikuid paremini mõista.

8. Õpi märku andma, kui päästikud on aktiveerunud

Kui päästik on aktiveerunud, anna sellest teistele rahulikult teada. Näiteks, kui teatud teema tekitab ärevust, selgita seda vestluspartnerile viisakalt, et nad mõistaksid sinu reaktsiooni.

9. Kasuta sügava hingamise või muude rahunemistehnikate praktikat

Kui päästik aktiveerub, proovi sügavat hingamist või muid rahunemistehnikaid, et tasakaalustada emotsioone ja reageerida rahulikult.

10. Vabane reaktsioonide süüdistamisest ja aktsepteeri emotsioonide olemasolu

Lase endal tunnistada oma reaktsioone ilma süüdistamata ennast või teisi. Päästikute teadvustamine aitab neid aktsepteerida kui osa sinust, mitte probleemina, vaid võimalusena enesearenguks.

See kogemus on õpetanud mulle, et päästikute märkamine ja mõistmine on pikaajaline, aga väga kasulik protsess. Tugevate reaktsioonide ja alateadlike uskumuste teadlik juhtimine võimaldab luua tasakaalukamaid, empaatilisemaid suhteid ja aitab saavutada sisemist rahu.

Isiklik kogemus läbipõlemise ennetamisest eneseteadlikkuse abil

Olen kogenud läbipõlemise piiri peal olemist kiiretel ja stressirohketel aegadel, kus tundsin, et töö ja igapäevaelu nõudmised ületasid mu võimed. Mul oli raske leida tasakaalu puhkuse ja kohustuste vahel, kuna tundsin pidevat survet olla produktiivne ja tulemuslik. See viis selleni, et muutusin ärevaks ja mu energia vähenes kiiresti. Aegamööda õppisin, kui tähtis on eneseteadlikkus – oskus märgata oma keha ja meele märke, mis viitavad stressi kuhjumisele. Pühendudes teadlikule enesejälgimisele ja eneseteadlikkuse kasvatamisele, olen suutnud teha vajalikud muutused, et ennetada läbipõlemist ja säilitada tasakaalu.

Siin on mõned soovitused, mida olen enda jaoks kasutanud ja mis on aidanud mul läbipõlemist ennetada:

1. Jälgi igapäevaselt oma energia taset ja kehalisi aistinguid

Tee igapäevaselt vaimne või kirjalik ülevaade oma energia tasemest. Küsi endalt, kas tunned end energiast pakatavana, väsinuna või isegi kurnatuna. Pane tähele kehalisi aistinguid, nagu pinget õlgades, peavalu või väsimust – need võivad olla esimesed märgid, et su keha vajab puhkust.

2. Pane tähele muutusi meeleolus ja motivatsioonis

Kui märkad, et su meeleolu on pidevalt negatiivne või motivatsioon väheneb, võib see olla märk läbipõlemise lähenemisest. Eneseteadlikkus oma emotsioonide ja suhtumise suhtes aitab kiiremini märgata, kui midagi on tasakaalust väljas.

3. Harjuta igapäevaseid lõõgastumishetki

Lisa oma päeva väikesed pausid ja lõõgastumishetked, olgu selleks lühike jalutuskäik, meditatsioon või sügav hingamine. Need hetked aitavad vaimselt ja füüsiliselt maha rahuneda, ennetades stressi kuhjumist.

4. Sea selged piirid töö ja puhkuse vahel

Sea kindlad töö- ja puhkuseajad, et vältida pidevat kättesaadavust ja ületöötamist. Tea oma piire ja väldi tööstressi kandmist oma isiklikku ellu.

5. Märka varajasi läbipõlemise sümptomeid: unetus, ärevus, hajameelsus

Ole teadlik väikestest muutustest, nagu unetus, ärevustunne või keskendumisraskused. Need võivad olla varajased märgid läbipõlemisest ja annavad märku, et on aeg koormust vähendada.

6. Kasuta refleksiooni ja päeviku kirjutamist eneseteadlikkuse suurendamiseks

Reflektsiooni- ja päevikuharjutused aitavad tuvastada stressitaseme muutusi ja oma sisemisi reaktsioone. Kirjuta üles, mis sind päeva jooksul rõõmustas või kurnas – see aitab sul märgata mustreid ja sekkuda enne, kui kurnatus süveneb.

7. Kuula oma keha ja mõista, millal on aeg puhata

Harjuta teadlikult kuulama oma keha vajadusi ja puhka, kui tunned väsimust või kurnatust. Kui keha annab märku, et ta vajab pausi, ära suru ennast edasi – need on olulised signaalid läbipõlemise vältimiseks.

8. Õpi ütlema “ei” ja prioriteete seadma

Tee kindlaks, millised kohustused ja ülesanded on tõesti olulised ja mis võivad oodata. Kui õpid ütlema “ei” ja mitte võtma rohkem kui suudad kanda, on kergem säilitada tasakaalu.

9. Kasuta füüsilist tegevust ja liikumist stressi leevendamiseks

Füüsiline aktiivsus aitab kehal ja meelel taastuda. Proovi jalutada, joogat teha või treenida regulaarselt – füüsiline liikumine leevendab stressi ja hoiab keha tugevana.

10. Harjuta tänulikkust ja keskendu positiivsetele hetkedele

Tänulikkuse praktika aitab märgata elu positiivseid aspekte ja vähendab läbipõlemise ohtu. Iga päev leia kolm asja, mille eest oled tänulik – see aitab hoida meelt rahuliku ja keskendunud.

Eneseteadlikkuse kasvatamine ja oma keha, meele ning emotsioonide märkamine on olulised sammud läbipõlemise ennetamisel. Järgides neid soovitusi ja arendades teadlikkust oma stressitasemest, suudame paremini hoida tasakaalu töö ja puhkamise vahel, mis võimaldab vältida kurnatust ja leida rohkem rõõmu igapäevaelus.

Eneseteadlikkus on kingitus, mis avab meile ukse sügavamale enesemõistmisele ja arusaamisele, kuidas meie mõtted ja tunded kujundavad meie elu. See sisemine kompass suunab meid teadlikult valima teed, mis on kooskõlas meie väärtuste ja tõeliste soovidega, aidates meil lahti lasta vanadest harjumustest, mis meid piiravad. Kui võtame aega oma reaktsioonide ja tunnete teadvustamiseks, hakkame nägema tõelisi muutuse võimalusi. Iga väike samm eneseteadlikkuse suunas viib meid lähemale elule, mis on täidetud suurema rahulolu, tasakaalu ja tähendusrikkusega. Nii nagu kompass, aitab eneseteadlikkus meil hoida kurssi ka siis, kui elu väljakutsed tunduvad segased või rasked – see juhib meid alati tagasi meie sisemise tõe juurde.

Tule ühine meie kogukonnaga facebookis “Eneseanalüüsi ja manifesteerimise kogukond!”, kus igapäevaselt postitame sisukat informatsiooni eneseanalüüsi ja manifesteerimise kohta!

Tule vaata ka meie podcasti Youtubest või tule kuula Spotifyst! Anna meile ka kindlasti tagasisidet, mis on sinu märkamised iga episoodi juurde! Aitäh!

Tule tuvu ka meie eneseanalüüsi ja manifesteerimise toodetega meie e-poes: https://www.shoplissubellstuudio.ee/

Kui soovid saada sarnase sisuga blogipostitusi otse oma e-maili peale, siis tule liitu mailinglistiga avalehel kõige all olevast lahtrist: https://lissubellstuudio.com/