Lissubell stuudio

Otsuste tegemine on igaühe elus pidev ja vältimatu protsess. Olgu see siis lihtne otsus, nagu mida hommikusöögiks süüa, või keerukam, nagu karjäärimuutus, meie valikud kujundavad meie eluteed ja mõjutavad neid meie ümber. Kuidas me siis otsustame? Mis juhib meie valikuid ja kuidas saame oma otsustusprotsesse paremaks muuta?

Otsustajate tüübid

Otsustajate tüüpe on uuritud erinevates valdkondades, nagu psühholoogia, juhtimine ja turundus, et mõista, kuidas inimesed teevad otsuseid ja milliseid strateegiaid nad kasutavad.

Kirjeldame veel lahti täpsemalt erinevad otsustajate tüübid: 

Analüütiline otsustaja
Pöörab suurt tähelepanu detailidele, läheneb metoodiliselt, kasutab andmeid ja fakte otsuste tegemisel. Eelistab põhjalikke uuringuid ja analüüsi enne otsuse langetamist.

Intuitiivne otsustaja
Tugineb kogemustele ja sisetundele, teeb otsuseid kiiresti, vähese formaalse analüüsiga. Usaldab oma intuitsiooni ja on avatud uuendustele.

Sõltuv otsustaja
Otsib teiste arvamusi ja nõuandeid enne otsuse tegemist, võib tunda end ebakindlalt, kui peab tegema otsuse üksi. Eelistab konsensust ja meeskonnatööd otsuste tegemisel.

Vältiv otsustaja
Väldib otsuste tegemist või lükkab seda edasi, kardab negatiivseid tagajärgi. Kaldub vältima riske ja otsustamist, kuni see on absoluutselt vajalik.

Spontaanne otsustaja
Teeb otsuseid kiiresti, põhinedes hetkeolukorrale või -vajadustele, sealjuures planeerimib väga vähe.Eelistab kiireid ja paindlikke otsuseid, mis toovad kohest rahulolu või tulemusi.

Loogiline otsustaja
Kasutab loogilist mõtlemist ja ratsionaalset analüüsi, kaalub hoolikalt plusse ja miinuseid. Otsib loogilisi ja ratsionaalseid põhjendusi oma otsuste taga.

Vastutustundlik otsustaja
Arvestab otsuste mõjuga teistele, kaalub eetilisi ja moraalseid kaalutlusi. Otsused põhinevad vastutustundel ja soovil teha “õiget” asja.

Enesekindel otsustaja
Usaldab oma võimeid otsuste tegemisel, toimib enesekindlalt ja otsustavalt. Sellel tüübil on kalduvus teha iseseisvaid otsuseid ilma liigse välise nõuandeta.

Otsustamise etapid

Otsustusprotsessi võib jaotada mitmeks etapiks:

Probleemi määratlemine:
Selge arusaam probleemist on kriitiline. See hõlmab olukorra tajumist, probleemi tuvastamist ja selle olulisuse hindamist.

Informatsiooni kogumine:
See etapp hõlmab kõikide relevantsete faktide ja andmete kogumist, mis võivad mõjutada otsust.

Alternatiivide kaalumine:
Hinnatakse erinevaid võimalikke lahendusi või kursusi, arvestades nende plusse ja miinuseid.

Otsuse tegemine:
Valitakse parim võimalik valik, tuginedes eelnevalt kogutud informatsioonile ja analüüsile.

Tegevus:
Rakendatakse otsust praktikas.

Tagasiside ja kohandamine:
Hindamine, kas otsus oli efektiivne ja vajadusel kohandamine.

Miks ma seda teen?

Oma motiivide mõistmine on otsustusprotsessi keskmes. Tihti teeme otsuseid alateadlikult, tuginedes varasematele kogemustele või isiklikele eelistustele. Oma motiivide teadvustamine võib aidata paremini mõista, miks me teatud otsuseid eelistame ja kuidas need meie väärtustega haakuvad.

Vahel võid sattuda dilemmasse, mõeldes, miks ma üldse seda, mida praegu teen? Sellised olukorrad on tihti seotud tegevustega, mida sa tegelikult ei soovi teha, või on põhjustatud harjumusest või mugavustundest, mida see tegevus pakub.

Siin on tööriist, millega saad endalt küsida, miks ma midagi teen?

Selgita välja, mida sa teed?
Alusta protsessi, kirjeldades selgelt ja konkreetselt tegevust või projekti, mida hetkel teed või plaanid teha. Ole võimalikult spetsiifiline, et saaksid täpselt mõista, millistele aspektidele keskenduda.

Mõtle läbi oma esialgne põhjus.
Kirjuta üles põhjused, miks alustasid või plaanid alustada antud tegevusega. Need võivad hõlmata isiklikke huve, karjäärieesmärke, rahalist kasu, soovi aidata teisi, soovi õppida uusi oskusi jne.

Analüüsi oma väärtusi ja eesmärke.
Tee nimekiri oma peamistest isiklikest ja professionaalsetest väärtustest ning lühiajalistest ja pikaajalistest eesmärkidest. See aitab mõista, kuidas antud tegevus sobitub sinu üldise elukäsitlusega.

Hinda kooskõla.
Võrdle oma tegevust, selle aluseks olevaid põhjuseid ning sinu väärtusi ja eesmärke. Küsi endalt:
– Kas see tegevus toetab minu pikaajalisi eesmärke?
– Kas see on kooskõlas minu põhiväärtustega?
– Kas see aitab mul saavutada midagi olulist minu jaoks?

Kaalu alternatiive
Kui leiad, et praegune tegevus ei ole kooskõlas sinu väärtuste või eesmärkidega, kaalu alternatiive. Kas on teisi viise, kuidas saavutada sama eesmärki viisil, mis on sinu jaoks tähendusrikkam või rahuldustpakkuvam?

Tee otsus ja koosta tegevuskava
Otsusta, kas jätkad oma praeguse tegevusega või teed muudatusi. Koosta tegevuskava, mis aitab sul oma eesmärke saavutada. Kui sa ei suuda iseseisvalt muudatusi ellu viia, küsi kindlasti professionaalidelt abi.

Enesehindamine ja kohandamine
Otsustusprotsess ei lõpe otsuse langetamisega. Oluline on jätkata enesehindamist ja kohandada oma tegevusi vastavalt muutuvatele väärtustele, eesmärkidele ja elutingimustele.

Kuidas ma saan oma tegevust muuta?

Oma käitumise muutmiseks peame esmalt teadvustama oma harjumuslikke reaktsioone ja käitumismustreid. Seejärel saame teadlikult praktiseerida uusi käitumisviise, mis on kooskõlas meie tegelike eesmärkide ja väärtustega. Oluline on seada realistlikke eesmärke ja olla kannatlik, kuna käitumise muutmine nõuab aega ja järjepidevust.

Selleks, et teada kuidas muuta oma tegevusi on sul vaja teada, mis on sinu sisemine motiiv?
Sisemised motiivid on need psühholoogilised jõud, mis panevad meid tegutsema seestpoolt, ilma välise surve või preemiateta. Need on isiklikud ajendid, mis kajastavad meie isiklikke väärtusi, huvisid ja püüdlusi. Sisemise motivatsiooni erinevate variantide mõistmine võib aidata meil paremini mõista oma käitumist ja otsuste tagamaid. Siin on mõned levinumad sisemised motiivid koos näidetega:

Uudishimu ja õppimise soov:
See motiiv ajendab inimesi otsima uusi teadmisi ja kogemusi lihtsalt sellepärast, et õppimisprotsess pakub neile naudingut. Näide: Keegi võib hakata õppima uut keelt, mitte sellepärast, et tal seda tööks vaja läheb, vaid kuna talle meeldib uute keelte õppimise protsess ja kultuuride tundmaõppimine.

Eneseväljendus:
Inimesed võivad olla motiveeritud soovist väljendada oma tundeid, mõtteid või identiteeti. Näide: Kunstnik, kes maalib, sest see võimaldab tal väljendada oma sisemisi emotsioone ja mõtteid, mitte sellepärast, et ta tahab oma kunsti müüa.

Isiklik kasv ja enesetäiendus:
See motiiv keskendub soovile arendada oma oskusi, võimeid ja isiklikku heaolu. Näide: Inimene võtab osa maratonist, et testida ja parandada oma füüsilist vastupidavust ja isiklikku tahtejõudu, mitte auhindade või tunnustuse saamiseks.

Autonoomia ja kontrolli soov:
Soov olla iseseisev ja teha otsuseid, mis mõjutavad oma elu, võib olla tugev sisemine motiiv. Näide: Keegi võib valida vabakutselise karjääri, sest nad hindavad vabadust ja iseseisvust oma tööaja ja projektide üle otsustamisel.

Kuuluvuse ja ühtsuse vajadus:
Inimesed võivad olla motiveeritud soovist kuuluda gruppi või kogukonda ja tunda ühtsust teistega. Näide: Osalemine vabatahtlikus tegevuses, et tunda end osana kogukonnast ja aidata teisi, mitte saada materiaalset tasu.

Kompetentsuse ja meisterlikkuse soov:
Soov tunda, et ollakse milleski tõeliselt osav või et omatakse sügavat arusaama mingist valdkonnast. Näide: Malemängija, kes pühendab aastaid strateegia ja oskuste lihvimisele, et tunda rahuldust oma meisterlikkuse üle, mitte konkreetsete võistluste võitmiseks.

Need sisemised motiivid mängivad suurt rolli selles, kuidas me oma elus otsuseid teeme ja milliseid tegevusi me väärtustame. Need ajendavad meid tegutsema viisidel, mis resoneerivad meie sügavamate väärtuste ja püüdlustega, pakkudes rahuldust ja rõõmu isegi ilma väliste preemiateta.

Kuidas ma otsustan, et ma hakkan midagi teistmoodi tegema?

Otsus muutuseks algab teadvustamisest, et praegune olukord või käitumine ei ole enam sobiv või soovitud. Oluline on kindlaks teha, millised tegurid on muutuse takistuseks ja millised ressursid või strateegiad võivad aidata neist üle saada. Seejärel tuleb luua selge tegevuskava, mis sisaldab konkreetseid, mõõdetavaid eesmärke ja ajakava. Motivatsiooni hoidmiseks ja progressi jälgimiseks on kasulik jagada suuremad eesmärgid väiksemateks sammudeks ja tähistada saavutusi.

Otsuste tegemine on oskus, mida saab arendada ja täiustada. Olles teadlik erinevatest otsustajate tüüpidest, otsustamise etappidest ja oma sisemistest motiivitest, saame teha teadlikumaid ja kaalutletumaid otsuseid. Läbi eneserefleksiooni ja pideva praktika, võime muuta oma käitumist ja teha otsuseid, mis viivad meid lähemale oma eesmärkidele ja unistustele.

---

Kas soovid ka muuta oma elu?

Tule ühine meiega 20-päevasele ühisele teekonnale eneseanalüüsi ja manifesteerimisega! Muuda oma mõttemaailm ja võta vastu otsus, et soovid elada paremat elu!
https://lissubellstuudio.com/